Pikad pätikindad

Villased, heegeldatud. Kasutasin saalomoni sõlme tehnikat, kiire ja hõre aga tundub, et soe.

Kott e-lugerile

Oma head sõpra Kindle e-lugerit tuleb hoida! Sestap tekitasin talle koti, mille materjaliks second-hand puuvillane neerumustriga sitsrätt, tepitud voodrikangas (Abakhani kauplus, eriti odavate kangarestide seast), Maarja Kooli laste valmistatud nööp ja villastest lõngadest punutud paelad. Paelte punumise aluseks on tore raamat, kust valitud nuaritsõt pael. Kuna läks väga kiireks (mul on seda kotti kohe homme vaja), siis kvaliteedi mõttes võinuks rohkem vaeva näha. Aga esimeseks käeharjutuseks on OK.

Nõel

Kunagi Vanakaru töötoas tehtud luust nõelkudumise nõel. Jaolt muidugi Vanakaru enda tehtud (nagu ikka) - augu puuris tema, tüki lõikas välja ka. Siledaks viilimine ja lihvimine jäid minu hooleks. Setupalju siiski käsitöö. 

Nõel sai ilus ja käes hoida mõnus ja natuke ma proovisin sellega ka nõelkududa. Eriti hästi ei õnnestunud, nüüd see lihtsalt seisab mul niisama. Ja tekitab rahutust. Peaks ikka kasutama. Nõelkudumise skeem siin:, üks ilus selge tehnikanäide (kahjuks ilma alustamiseta) siin:, nõeltehnikas asju näed ka siin:, põhjalikum õpetus on siin: 

Kirikindad

on minu lemmikud, ehkki nende kudumine võtab palju aega. Eriti meeldivad mulle Kihnu kindad. Sel talvel pole kahjuks kinnasteni jõudnud, aga eks talv ole ka alles poole peal. Mustrid sain raamatust "Eesti kindakirjad". Siin on esindatud üks paar, tegelikult sain neid valmis koguni kolm paari eelmise talvega.

Võtmehoidjad

olen valmis nikerdanud nii mõnegi võtmehoidja, labases koes punutud säärepaeltest. Inspiratsiooni sain ajakirjast "Käsitöö", vast oli 2011 kevade number. Materjaliks villane lõng ja riidejäägid. Ühest võtmehoidjast pole kahjuks pilti. Kõik neli eset on läinud kingitusteks, ja ausalt öeldes mul endal pole ühtegi võtit ka, mida sinna külge riputada:)

Elundid

Mul on selline huvitav töö, kus tuleb aegajalt siiski lisaks hiireliigutamisele ka näppudele valu anda, ja seda mitte klaviatuuril, vaid märksa märjemas ja plögasemas keskkonnas.
Nende anatoomiliste mudelite puhul kasutasin spetsiaalset paberkrohvi tegemiseks mõeldud paberipudi ja PVA liimi - see kooslus ei ole väga hea, PVA kipub paberitolmu käes klimpi minema. Ma pole küll pudi veel proovinud isekeedetud kliistriga kasutada, aga peaks proovima, ehk mõikab. 

Odavaim ja töökindlaim viis oleks teha neid asju lihtsalt vanapaberist. Paberkrohvi pudi annab aga siiski kena krobelise ja orgaanilise pinna. 

Papimassist kopsumulaaž.
Kasutasin teiselt mudelilt võetud kipsvormi.

Papimassist ajumulaaž,  vähendatud mudel.
Otsast lõpuni näputöö.

Head Draakoni aastat!

Papimassist draakonimask. Vanapaber, PVA liim, vesi, pintsel, värv.

Kasutusel lasteaias, draakoniaasta alguse karnevalil.

Kuigi ma pean ütlema, et värvimata versioon meeldis mulle natuke rohkem:

Papimassist draakonimask. Poolik.

Kihnu titt

ammu juba tahtsin teha, aga ei olnud lõikeid. Nüüd siis laenutasin raamatukogust Ingrid Uusi raamatu ja sain sealt lõiked. Eks esimene katsetus on ikka nagu on, aga vähemalt meie lastele meeldib.

Rakud

Erk

Sperm

Nõelvilditud rakumudelid. Nägu on peale tikitud.

Külmikumagnetid

Polümeersavist Cernit tehtud külmikumagnetid. Cerniti võlu on kasutamislihtsus - vooli nagu plastiliini, küpseta madalatel temperatuuridel tavalises koduses ahjus, tulemus jääb orgaaniline ja värvikas ja hoiab hästi vormi. 

Külmikumagnet "Kaalujälgija"

Külmikumagnet "Kogu südamest" 

Materjali puuduseks on, et see pole väga tugev. Pikad peenikesed osad kipuvad kergesti ära murduma. Ehete tegemisel on see oluline - tuleb teha ehteasi kas äärmiselt kompaktne, või kaitsva raami sisse.

Eestis tuntakse polümeersavidest veel Fimot, arutelu nende kasutamise teemadel leiad siit:

Paabulinnusaba

Igavene hulk erinevaid lõngu ootasid paremat aega. Nüüd on see aeg kätte jõudnud - vaadake ja imetlege! Kampsun nimega Paabulinnusaba (või Mustlase Unenägu).

Lisan siia veel oma esimese sepis-sõle. Vasest. Nõel sai pisut pikk - ahne, nagu ma olen, ei raatsinud algul väiksemat juppi võtta ega pärast ka lühemaks lõigata.

Poekott...

on ikka tarbline asi. Siin siis üks värske üllitis, mudel natuke jälle muudetud (vt ka postitust nr 1). Materjal: laudlina taaskasutusest, samuti on sealt pärit nööbid, broderiipits ja heegeldatud lill. Materjal polnud kahjuks eriti õmblejasõbralik, kippus lainetama, aga noh, andsin endast parima. Ja kui ei sobi poes käia, siis vanu ajalehti ikka annab sisse toppida. Seda enam, et on võimalik valida, kas toppida kott pungil täis või siis panna midagi natukene sisse:) Kui kott osavalt kokku pakkida, siis on seda mugav käekotti pista ja peale ohtrat shoppamist täidetud kujul koju lohistada - kas õlal või käe otsas, ikka vastavalt asjade hulgale.

Lõnganukud

Isegi lühikesi lõngajuppe pole mõtet ära visata, nendest saab ka imeasju meisterdada. Lõnganuku mässimist õpetas mulle ema. Olen niimoodi isegi hobuse valmis mässerdanud. Lapsena. Oli mul aga viitsimist! Ema sai päris pahaseks, et ma ta kampsunilõngavaru oluliselt ärakahandasin.

Paeltikandis kõrvakad

Hoburaudsõled

Mul on 9 ammetit ja 10nes teadagimis. Olen natuke väga paljusid tegevusi proovinud. Metallitööd ka:

Hoburaudsõled.  Messing.

Gaasipõleti, alasi, haamer, vesi, näpitstangid.

Vöökott

Selle vöökoti valmistasin Itaalia reisiks. Materjaliks tumesinine peenvillane kangas, mis on minu vanaema pärandus, peenvillased tikkimislõngad, Maarja kooli laste valmistatud nööp, villased lõngad paela jaoks ja punane viskoosriie voodriks ning kantideks. Voodririie juhtus kunagi varem olema minu suvekleit. Paelad punusin reisi ajal bussis, ja et kaasavõetud lõnga ei olnud piisavalt, on üks pael sinine ja teine punane. Paelad on punutud labases koes, tikand arhailine kihnu-mulgi tikand, minu enda kujunduses.

Kukkur

Ok, tegelt oskan ma ka kotti teha. Heegeldatud mündikott. Tavalisest lõngast, korra läbi pesumasina lastud. Varustatud vööle riputamise sangaga. Kotisuu paelaga kokkukroogitav.

Erk

Minu tehtud asjad on kiiksuga ja enamasti ebapraktilised ehk mõttetud. See siin on Erk - ajurakk ehk neuron. Ehituselt justament nagu needsamad, mis nii blogija kui lugeja kognitiivse tegevuse eest hoolt kannavad. 

Heegeldatud heidest, pärast heegeldamist pesumasinas üle vilditud - esimesel korral (koos muu pesuga) 40 kraadise veega pesundatud, siis nägu peale tikitud ja teisel korral juba 60kraadise pesuprogrammiga läbi masina lastud. Heegeldamisskeem on allpool. Algab lihtsa ringselt heegeldamisega, lõpeb närvijätkete valmisnokerdamisega. Nende jätkete jaoks on mul kaks eri viisi, üks mõistetav ja teine jabur. Teadagi, kumba ma ise eelistan.

Kudzu Kott

ehk millest kõik alguse sai.
Sellest, et Kudzu ütles, et tal on käsitööblogimiseks liiga vähe asju ja mina ütlesin, et aga Kott. Kott!
Ja siin see Kott nüüd on. Tõeline timmitava sangasüsteemiga kirikukott. Mille Kudzu kinkis mulle jõuludeks.

Tehnoloogilisi nõkse mina teile reeta ei saa, ma võin ainult imetleda.